05 – Hēvani

Ko e ngaahi folofola maʻoniʻoni ʻeni ʻa e ʻOtua Mafimafi.
ʻ Oku ʻ ikai ke tau mahuʻingaʻia ʻ i he ngaahi lea ʻ a e tangatá.
Ki ha taha pe ʻoku ʻofa ki he ʻOtua... ko e folofola ʻeni ʻa e ʻOtua fekauʻaki mo e: Hēvani.

Ngaahi Veesi Mahuʻinga Taha ʻe 3

1 KOLINITO 2:9

Kae hage koia kuo tohi, Oku teeki ai mamata e ha mata, be fanogo e ha teliga, bea oku teeki ai hu ki he loto o ha tagata, ae gaahi mea aia oku teuteu e he Otua ma a nautolu oku ofa kiate ia.

FAKAHA 22:3-5

Bea e ikai kei ai ha malaia: he koe afioaga oe Otua moe Lami e tuu i ai; bea e tauhi ia e he ene kau tamaioeiki: Bea te nau mamata ki hono fofoga; bea e i ho nau foi la‘e a hono huafa. Bea e ikai i ai ha bo; bea oku ikai aoga ki ai ha māma, be koe ulo oe laa; he oku fakamāmagia akinautolu e he Eiki koe Otua: bea te nau bule o taegata bea taegata.

KOE TOHI A TANIELA 12:2-3

Bea e a ae toko lahi okinautolu oku mohe i he efu o mamani, koe niihi ki he moui taegata, moe niihi ki he ma moe manuki taegata. Bea ko kinautolu oku boto e gigila o hage koe ulo oe lagi; bea ko kinautolu oku fakatafoki‘i ae toko lahi ki he maonioni, o hage koe gaahi fetuu, o taegata bea taegata.

Ko e Veesi Kotoa pe ʻi he Fakahokohoko ʻo e Ngaahi Fakamatala – 183 ngaahi potufolofola

JENESI 1:1

NAE fakatubu e he Otua i he kamataaga ae lagi mo mamani.

JENESI 2:9

Bea nae fakatubu e Jihova koe Otua mei he kelekele ae akau kotoabe oku matamatalelei, bea lelei ki he kai; moe akau oe moui foki i he loto goue, bea moe akau oe ilo oe lelei moe kovi.

JENESI 28:12

Bea miji ia, bea vakai, kuo fokotuu ha tuuga ki he fuga kelekele, bea tau hake hono botu ki he lagi, bea vakai, nae fealuaki hake mo hifo i ai ae kau agelo ae Otua.

JENESI 28:17

Bea nae manavahe ia, o ne behe, Oku fakamanavahe ae botu ni! oku ikai ko ha botu kehe eni, ka koe fale oe Otua, bea ko eni ae mataba oe lagi.

TEUTALONOME 10:14

Vakai, koe lagi moe lagi oe gaahi lagi oku o Jihova ko ho Otua, ko mamani foki, mo ia kotoabe oku i ai.

TEUTALONOME 26:15

Afio hifo mei ho afioaga maonioni mei he lagi, bea tabuaki ho kakai ko Isileli, moe fonua kuo ke foaki mai kiate kimautolu, o hage ko hoo fuakava ki he e mau gaahi tamai, koe fonua oku mahu tafea i he hua huhu moe honi.

1 KOE GAAHI TU‘I 8:27

Ka e nofo mooni ae Otua ki he mamani? vakai, koe lagi moe loto lagi ki oluga aubito, oku ikai te ke faa hao ai; kae hua noa ae fale ni aia kuou laga?

1 KOE GAAHI TU‘I 8:30

Bea ke fakafanogo ki he fakakolekole a hoo tamaioeiki, bea mo hoo kakai Isileli, oka nau ka lotu i he botu ni: bea ke fanogo ekoe i he lagi ko hoo afioaga: bea oka ke ka fanogo, ke ke fakamolemole.

1 KOE TOHI FAKAMATALA MEA HOKOHOKO 29:11

Oku oou, E Jihova, ae maoluga, moe malohi, moe nāunāu, moe ikuna, bea moe mafimafi: he oku oou ae mea kotoabe oku i he lagi bea moe mamani: oku oou ae buleaga, E Jihova, bea oku hiki hake koe koe ulu ki he mea kotoabe.

KOE TOHI A NEHEMAIA 9:6

Ko koe, io ko koe be, ko Jihova toko taha be: naa ke fakatubu ae lagi, koe lagi oe gaahi lagi, mo ho nau gaahi toko lahi kotoabe, ae fonua moe gaahi mea kotoabe oku i ai, koe gaahi tahi, moia kotoabe oku i ai, bea oku ke fakatologa akinautolu kotoabe; bea oku hu kiate koe ae gaahi toko lahi oe lagi.

KOE GAAHI SAME 11:4

Oku i hono fale maonioni a Jihova, koe afioaga o Jihova oku i he lagi oku afio‘i e hono fofoga, oku ahiahi‘i e hono lauifofoga, ae gaahi fānau ae tagata.

KOE GAAHI SAME 16:11

Te ke fakaha kiate au ae hala oe moui: oku fonu ae fiefia i ho ao; oku i ho nima toomatau ae gaahi fiemalie o taegata.

KOE GAAHI SAME 20:6

Bea koeni, oku ou ilo oku fakamoui e Jihova a ene bani; te ne ogo‘i ia mei hono botu tobutabu maonioni aki ae malohi fakamoui o hono nima toomatau.

KOE GAAHI SAME 21:4

Naa ne kole ae moui iate koe, bea naa ke foaki ia kiate ia, io, ae gaahi aho loloa o taegata bea taegata.

KOE GAAHI SAME 49:9

Koeuhi ke ne kei moui mau ai be, bea ikai ilo ae auauha.

KOE GAAHI SAME 68:17

Koe gaahi saliote ae Otua oku ua mano, io, koe gaahi toko afe oe agelo: oku iate kinautolu ae Eiki, io, o hage ko ene i Sainai, i he botu maonioni.

KOE GAAHI SAME 89:29

Teu gaohi foki hono hako ke nau tologa o taegata, mo hono nofoa o hage koe gaahi aho oe lagi.

KOE GAAHI SAME 103:11

Kae hage ko hono maoluga oe lagi ki mamani, oku behe hono lahi o ene aloofa kiate kinautolu oku nau manavahe kiate ia.

KOE GAAHI SAME 103:19

Kuo teuteu e Jihova hono afioaga i he gaahi lagi; bea oku bule hono buleaga ki he mea kotoabe.

KOE GAAHI SAME 133:3

Oku hage koe hahau o Heamoni, bea hage koe hahau nae to ki he gaahi mouga o Saione, he nae fekau i ai e Jihova ae monuia, io, koe moui taegata.

KOE GAAHI LEA FAKATĀTĀ 12:28

Oku ai ae moui i he hala oe maonioni, bea i hono aluga oku ikai ai ha mate.

KOE TOHI AE TAGATA MALAGA * 3:11

Kuo gaohi eia ae mea kotoabe ke fakaofoofa i hono kuoga: bea kuo ne ai foki ae mamani ki ho nau loto, bea koia oku ikai faa ilo ai e ha tagata ae gaue oku fai e he Otua mei he kamataaga o a‘u ki hono gataaga.

KOE TOHI A ISAIA 6:1-3

I HE ta‘u nae bekia ai ae tu‘i ko Usia neu mamata kia Jihova oku afio i hono afioaga, kuo maoluga mo hiki hake, bea ko hono kofu tōtōlofa nae fonu ai ae fale lotu lahi. Bea nae tuu i oluga ae selafimi: nae taki ono ho na kabakau; naa ne fakabulou aki hono mata ae ua, bea ne ufiufi aki hono va‘e ae ua, bea ne buna aki ae ua. Bea naa na lea fetaliaki, o behe, Oku maonioni, oku maonioni, oku maonioni, a Jihova oe gaahi kau tau: oku fonu a mamani kotoabe i hono nāunāu.

KOE TOHI A ISAIA 9:7

I he tubu o ene bule moe melino e ikai hano gataaga, i he nofoaga o Tevita, bea i hono buleaga, ke fakatonutonu ia, bea ke fokotuu mau ia i he fakamāu bea moe agatonu mei he aho ni o taegata. Koe ofa a Jihova oe gaahi kau tau te ne fai ae mea ni.

KOE TOHI A ISAIA 11:6

Bea e toki nofo fakataha ae ulofi moe lami, bea e tokoto fakataha ae lebate moe uhiki‘i koji; bea e fakataha ae uhiki‘i bulu moe laione mui bea moe manu fafaga; bea e tataki akinautolu e ha tamajii jii.

KOE TOHI A ISAIA 25:8

Te ne fakaauha aubito ae mate i he malohi; bea e holoholo e he Eiki ko Jihova ae gaahi loimata mei he mata kotoabe; bea koe valoki o hono kakai te ne too mei he fonua kotoabe: he kuo folofola behe a Jihova.

KOE TOHI A ISAIA 57:15

He oku behe e he Toko Taha lahi mo maoluga aia oku afio i he taegata, ko hono huafa koe Maonioni; Oku ou nofo i he botu maoluga mo maonioni, bea iate ia foki oku loto fakatomala mo agavaivai, ke fakamoui ae loto okinautolu oku fakatomala.

KOE TOHI A ISAIA 60:19-21

E ikai toe hoko ae laa ko hoo māma i he aho; be koe ulo oe mahina koe māma kiate koe: ka e hoko a Jihova koe māma taegata kiate koe, bea ko ho nāunāu a ho Otua. E ikai toe to hifo hoo laa; bea e ikai toe fufu eia hoo mahina: koeuhi e hoko a Jihova ko hoo mama taegata, bea e gata ae gaahi aho o hoo mamahi. Bea e maonioni foki a hoo kakai kotoabe; te nau ma‘u ae fonua o taegata, koe vaa naaku to, koe gaue a hoku nima, koeuhi keu ogoogolelei ai.

KOE TOHI A ISAIA 65:17

Vakai, he oku ou fakatubu ae gaahi lagi foou bea moe fonua foou: bea e ikai manatu aia nae i mua, be ai ha manatu loto ki ai.

KOE TOHI A ISAIA 66:1

OKU behe e Jihova, Ko hoku afioaga ae lagi, bea ko hoku tuuaga va‘e a mamani: kofaaia ae fale oku mou laga kiate au? bea kofaaia ae botu o eku mālōlō?

KOE TOHI A ISAIA 66:22

Oku behe e Jihova, O hage koe tuu mau i hoku ao, ae gaahi lagi foou bea moe mama foou, aia teu gaohi, e behe ae tuu mau o ho mou hako mo ho mou higoa.

KOE TOHI A JELEMAIA 31:37

Oku behe e Jihova; Kabau oku faa fuofua ae lagi i oluga, bea faa hakule ae gaahi tuuga i lalo o mamani, teu toki liaki foki ae hako kotoabe o Isileli, koeuhi koe mea kotoabe aia kuo nau fai, oku behe e Jihova.

KOE TOHI A ISIKIELI 1:26-28

Bea nae ha mai ae tatau oe nofoa fakatu‘i mei oluga i he botu lagi nae feagai hifo mo ho nau ulu, bea nae hage ia koe maka koe safaia, bea ha mai mei he tatau oe nofoa fakatu‘i ae mata o hage koe ha mai o ha tagata mei oluga i ai. Bea naaku mamata nae lanu tatau ia moe amiba, bea hage koe afi oku takatakai i loto i ai mei he ha mai o hono kogaloto o fai ki oluga, bea mei he ha mai o hono kogaloto o fai ki lalo naaku mamata nae hage koe afi bea nae ulo takatakai i ai. O hage koe umata oku i he ao i he aho oe uha, nae behe ae ulo takatakai i ai. Koe ha mai eni ae tatau oe nāunāu o Jihova. Bea i he eku mamata ki ai, naaku tomabee ki hoku mata, bea naaku fanogo ki he le‘o o ha taha nae lea mai.

KOE TOHI A ISIKIELI 47:12

Bea e tubu hake ae akau oku mea kai aki i he vee vaitafe, i he tafaaki vai i hono kau vai fakatouoji, bea e ikai mae a hono lau, bea e ikai oji a hono fua: e tubu be hono fua foou, o fakatatau mo hono mahina, koeuhi oku alu atu mei he fale tabu a hono fakaviviku: bea e mea kai aki a hono fua, bea ko hono lau koe mea faitoo.

KOE TOHI A TANIELA 2:44

Bea i he gaahi aho oe gaahi tu‘i ni e fokotuu e he Otua oe lagi, ha buleaga, aia e ikai auha o lauikuoga: bea e ikai tuku ae buleaga ki ha kakai kehe, ka te ne laiki mo fakaauha ae gaahi buleaga ni kotoabe, bea e tuu mau ia o taegata.

KOE TOHI A TANIELA 7:13-14

Neu mamata i he gaahi mea ha mai i he bo, bea vakai, nae ha‘u ha toko taha i he gaahi ao oe lagi o hage koe foha oe tagata, bea ne ha‘u kiate ia nae i mua i mua i he gaahi aho, bea naa nau omi ia ke ofi atu ki ai. Bea nae foaki kiate ia ae bule, moe nāunāu, mo ha buleaga, koeuhi ke tauhi kiate ia ae gaahi kakai kotoabe, moe gaahi buleaga, moe gaahi lea: koe bule taegata a ene bule, aia e ikai mole, bea ko hono buleaga e ikai fakaauha.

KOE TOHI A TANIELA 7:18

Ka e lava‘i ae buleaga e he kakai maonioni ae Fugani Maoluga, bea te nau ma‘u ae buleaga o lauikuoga, io, ke taegata bea taegata.

KOE TOHI A TANIELA 7:27

Ka koe buleaga moe bule, bea moe nāunāu oe buleaga i he lalo lagi kotoabe, e tuku ki he kakai koe kau maonioni ae Fugani Maoluga, bea ko hono buleaga koe buleaga taegata, bea e tauhi mo talagofua kiate ia ae gaahi bule kotoabe.

KOE TOHI A TANIELA 12:2-3

Bea e a ae toko lahi okinautolu oku mohe i he efu o mamani, koe niihi ki he moui taegata, moe niihi ki he ma moe manuki taegata. Bea ko kinautolu oku boto e gigila o hage koe ulo oe lagi; bea ko kinautolu oku fakatafoki‘i ae toko lahi ki he maonioni, o hage koe gaahi fetuu, o taegata bea taegata.

E MATIU 3:2

O behe, Mou fakatomala: he oku ofi ae buleaga oe lagi.

E MATIU 3:12

Oku i hono nima a hono i, bea te ne fakamaa aubito hono hahaaga, o tanaki a hono uite ki he feleoko; ka e tutu eia ae kafukafu aki ae afi taemate.

E MATIU 4:17

Bea nae fua malaga a Jisu i he kuoga koia, o behe, Mou fakatomala, he oku ofi ae buleaga oe lagi.

E MATIU 5:3

Oku monuia ae agavaivai: he oku o nautolu ae buleaga oe lagi.

E MATIU 5:10-12

Oku monuia akinautolu kuo fakataga‘i koeuki koe maonioni: he oku o nautolu ae buleaga oe lagi. Oku monuia akimoutolu, oka manukia, mo fakataga‘i, mo lohiekina akimoutolu i he mea kovi kotoabe, koeuhi ko au. Mou fiemalie o fiefia lahi aubito: he oku lahi hoo mou totogi i he lagi: he nae behe e nau fakataga‘i ae kau balofita nae mua iate kimoutolu.

E MATIU 5:19-20

Ko ia te ne liaki ha fekau jii i he gaahi fekau ni, bea akonaki behe ki he kakai, e ui ia koe jii hifo i he buleaga oe lagi: ka ko ia te ne fai ia, mo akonaki aki ia, e ui ia koe lahi i he buleaga oe lagi. He oku ou tala atu kiate kimoutolu, Kabau e ikai lahi hake hoo mou maonioni i he maonioni oe kau tagata tohi moe Falesi, e ikai aubito te mou hu ki he buleaga oe lagi.

E MATIU 6:9-10

Koia ke behe ni hoo mou lotu: Ko e mau Tamai oku i he lagi, Ke tabuha ho huafa. Ke hoko mai hoo bule. Ke fai ho finagalo i mamani, o hage i he lagi.

E MATIU 6:13

Bea oua naa tuku akimautolu ki he ahiahi, kae fakamoui akimautolu mei he kovi: He oku oou ae bule, moe malohi, moe nāunāu, o taegata. Emeni.

E MATIU 6:19-21

Oua e fokotuu maa moutolu ae koloa i mamani, aia oku kai ai e he ane moe umeumea, bea oku hae‘i e he kau kaihaa o kaihaaji: Kae fokotuu maa moutolu ae koloa i he lagi, aia e ikai kai ai e he ane be koe umeumea, bea e ikai hae‘i ia e ha kaihaa ke kaihaaji: He koe botu oku i ai hoo mou koloa, bea e i ai foki mo ho mou loto.

E MATIU 7:13-14

Mou hu i he mataba fajii: he oku falahi ae mataba, mo ataatā ae hala, oku fakatau ki he mate, bea oku hu ai ae toko lahi. Koeuhi oku fajii ae mataba, mo laujii ae hala, oku fakatau ki he moui, bea oku ilo ia e he toko jii be.

E MATIU 7:21

E ikai hu ki he buleaga oe lagi akinautolu kotoabe oku behe mai kiate au, Eiki, Eiki, ka ko ia oku ne fai ae finagalo o eku Tamai oku i he lagi.

E MATIU 10:7

Bea ka mou ka alu, mou malaga, o behe, Oku ofi ae buleaga oe lagi.

E MATIU 11:11

Ko eku tala mooni atu kiate kimoutolu, Oku ikai tubu ha toko taha lahi hake ia Jone koe Babitaiso iate kinautolu kuo fanau‘i e he fefine: ka ko ia oku jii taha be i he buleaga oe lagi oku lahi ia iate ia.

E MATIU 13:10-11

Bea ha‘u ae kau akoga, o nau behe kiate ia, Koeha oku ke lea ai kiate kinautolu i he gaahi fakatātā? Bea lea ia, o beheage kiate kinautolu, Koeuhi kuo tuku kiate kimoutolu ke ilo ae gaahi mea lilo oe buleaga oe lagi, ka oku ikai tuku kiate kinautolu.

E MATIU 13:31-32

Bea fakaha atu eia kiate kinautolu ae fakatātā e taha, o behe, Oku tatau ae buleaga oe lagi moe foi tega‘i musita, aia nae to e ha tagata i he ene goue. Aia oku jii hifo i he tega‘i akau kotoabe: ka oka tubu ia, oku lahi taha be i he faahiga akau iki, bea hoko ia koe fuu akau, ke tuu ae faga manu oe atā i hono gaahi vaa.

E MATIU 13:43

Bea e toki ulo atu ae maonioni o hage koe laa i he buleaga oe nau Tamai. Ko ia oku ne teliga ogo, ke ogo‘i ia.

E MATIU 13:44

Koe taha, oku tatau ae buleaga oe lagi moe koloa kuo fufu i ha goue; aia ka ilo e ha tagata, oku ne fufu ia, bea alu fiefia ai, o ne fakatau ene mea kotoabe, ke fakatau aki ae goue koia.

E MATIU 13:45-46

Koe taha, oku tatau ae buleaga oe lagi moe tagata fakatau, oku kumi mataitofe lelei: Aia, i he ene ilo ae mataitofe mahuiga lahi, oku alu ia, o ne fakatau ene mea kotoabe, ke fakatau aki ia.

E MATIU 13:47-49

Koe taha, oku tatau ae buleaga oe lagi moe kubega, nae aau i tahi, bea tau ai ae gaahi ika kehekehe: Bea kuo fonu ia, bea nau taki ki uta, bea nofo o tanaki ae lelei ki he gaahi kato, kae liaki ae kovi. E behe foki i he ikuaga o mamani: e ha‘u ae kau agelo, o vahe‘i ae agahala mei he agatonu,

E MATIU 13:52

Bea beheage eia kiate kinautolu, Koia koe akonaki kotoabe kuo akonekina ki he buleaga oe lagi, oku tatau ia moe tagata koe eiki oe fale, aia oku omi mei he ene koloa ae gaahi mea foou moe mea motua.

E MATIU 14:36

O nau kole kiate ia ke nau ala be ki he kaba o hono kofu: bea nae fakamoui haohaoa akinautolu kotoabe nae ala ki ai.

E MATIU 16:19

Bea teu atu kiate koe ae ki oe buleaga oe lagi: bea koia kotoabe te ke nonoo i mamani, e nonoo ia i he lagi; bea koia te ke veteki i mamani, e veteki ia i he lagi.

E MATIU 18:3

O ne behe, Oku ou tala mooni atu kiate kimoutolu, Kabau e ikai liliu akimoutolu, ke tatau moe tamaiki iki, e ikai te mou hu ki he buleaga oe lagi.

E MATIU 18:10

Vakai ke oua naa mou manuki‘i ha toko taha iate kinautolu ni oku jii; he oku ou tala atu kiate kimoutolu, Oku mamata mau ai be i he lagi ha nau agelo ki he fofoga o eku Tamai aia oku i he lagi.

E MATIU 18:18

Ko eku tala mooni atu kiate kimoutolu, Koe mea koia te mou nonoo i mamani, e nonoo ia i he lagi: bea koe mea koia te mou veteki i mamani, e veteki ia i he lagi.

E MATIU 19:14

Bea nae behe e Jisu, Oua e taofi, kae tuku ke ha‘u kiate au ae tamaiki iki: he oku oe kakai behe ae buleaga oe lagi.

E MATIU 19:16-22

Bea vakai, nae ha‘u ae toko taha kiate ia, o ne behe, E Eiki lelei, koeha ha mea lelei teu fai keu ma‘u ai ae moui taegata? Bea beheage eia kiate ia, Koeha oku ke ui ai au koe lelei? koe toko taha be oku lelei aia koe Otua: ka ko ho loto ke ke hu ki e moui. bea ke fai ki he gaahi fekau. Bea behe eia kiate ia, Aefe? bea behe e Jisu, Oua naa ke fakabo, Oua naa ke tono fefine, Oua naa ke kaihaa, Oua naa ke fakamooni loi, Fakaabaaba ki hoo tamai mo hoo fa‘e: bea, Ke ofa ki ho kaugaabi o hage be ko koe. Bea beheage e he talavou kiate ia, Kuou fai kotoabe eni talu eku kei jii: koeha oku ou kei hala ai? Bea talaage e Jisu kiate ia, Kabau ko ho loto ke ke haohaoa, alu o fakatau aia oku aau, mo foaki ki he majiva, bea te ke ma‘u ai ae koloa i he lagi: bea ke ha‘u, o muimui iate au. Ka i he fanogo ae talavou ki he lea koia, naa ne alu mamahi: he nae lahi ene koloa.

E MATIU 19:23-24

Bea behe ai e Jisu ki he ene kau akoga, Ko eku tala mooni atu kiate kimoutolu, E faigataa aubito ae hu ae tagata koloaia ki he buleaga oe lagi. Bea oku ou tala foki kiate kimoutolu, Oku faigofua ke hu ae kameli i he ava‘i hui, i he hu ae tagata koloaia ki he buleaga oe Otua.

E MATIU 19:28-29

Bea talaage e Jisu kiate kinautolu, Ko eku tala mooni atu kiate kimoutolu, Ko kimoutolu kuo muimui iate au, oka nofo ae Foha oe tagata ki he nofoa o hono naunau, i he fakafoou, e nofo akimoutolu foki ki he nofoa e hogofulu ma ua, o fakamāu ai ki he faahiga e hogofulu ma ua o Isileli. Bea ko ia fulibe kuo ne liaki ae fale, be ae kaiga, be koe tuofefine, be koe tamai, be koe fa‘e, be koe unoho, be ae fānau, be ae fonua, koeuhi ko hoku higoa, te ne ma‘u o taki teau, bea te ne ma‘u moe moui taegata.

E MATIU 22:2-3

Oku tatau ae buleaga oe lagi moe tu‘i e toko taha, aia nae fai ae katoaga i he taane a hono foha, O ne fekau atu ene kau tamaioeiki ke ui akinautolu nae tala ki ai ae taane: ka nae ikai te nau fie ha‘u.

E MATIU 22:30-32

Koeuhi i he toetuu e ikai te nau mali, be foaki ke mali, ka e tatau moe kau agelo ae Otua i he lagi. Ka koeuhi koe toetuu oe mate, oku heeki te mou lau aia nae lea aki kiate kimoutolu e he Otua, o behe, Ko au koe Otua o Ebalahame, bea koe Otua o Aisake, bea koe Otua o Jekobe? Oku ikai koe Otua oe mate ae Otua, ka koe moui.

E MATIU 24:30

Bea e toki ha mai ae fakailoga oe Foha oe tagata i he lagi: bea e toki tagi ae gaahi faahiga kotoabe o mamani, bea te nau mamata ki he Foha oe tagata oku ha‘u i he gaahi ao oe lagi, i he malohi moe nāunāu lahi.

E MATIU 24:35

E mole ae lagi mo mamani, kae ikai mole eku lea.

E MATIU 25:1-4

BEA e toki tatau ae buleaga oe lagi moe kau tāuboou e toko hogofulu, naa nau too e nau gaahi tūhulu, o alu atu ke fakafetaulaki ki he tagata taane. Nae boto ho nau toko nima, kae vale ae toko nima. Ko kinautolu nae vale nae ave e nau tūhulu, ka nae ikai ave mo haa nau lolo: Ka nae ave e he boto ae lolo i he e nau gaahi ibu, bea mo e nau tūhulu.

E MATIU 25:21

Bea beheage e he ene eiki kiate ia, Malo, koe tamaioeiki lelei mo agatonu: kuo ke fai totonu i he mea jii, teu fakanofo koe ke ke bule ki he mea lahi: hu koe ki he fiefiaaga o hoo eiki.

E MATIU 25:34

Bea e toki behe e he Tu‘i kiate kinautolu i hono nima toomatau, Ha‘u, akimoutolu kuo monuia i he eku Tamai, o ma‘u ae buleaga kuo teu moo moutolu talu mei he kamataaga o mamani:

E MATIU 25:46

Bea e alu atu akinautolu ni ki he malaia taegata: ka koe maonioni ki he moui taegata.

E MATIU 28:18

Bea ha‘u a Jisu o lea kiate kinautolu, o behe, Kuo tuku kiate au ae malohi kotoabe i he lagi mo mamani.

MAAKE 10:14-15

Ka i he afio ki ai a Jisu, bea tubutamaki lahi ia, o ne behe kiate kinautolu, Tuku ke ha‘u kiate au ae tamaiki iki, bea oua naa taofi akinautolu; he oku oe kakai behe ae buleaga oe Otua. Koe mooni oku ou tala atu kiate kimoutolu, Ko ia ia e ikai te ne ma‘u ae buleaga oe Otua o hage ko ha tamajii jii, e ikai hu ia ki ai.

MAAKE 10:17-22

Bea i he ene haele atu ki he hala, nae lele mai ae toko taha, o tuulutui kiate ia, mo fehui kiate ia, o behe, Eiki lelei, koeha teu fai keu ma‘u ai ae moui taegata? Bea behe e Jisu kiate ia, Koeha oku ke ui ai au koe lelei? koe toko taha be oku lelei, aia koe Otua. Oku ke ilo ae gaahi fekau, Oua naa ke tono fefine, Oua naa ke fakabo, Oua naa ke kaihaa, Oua naa ke fakamooni loi, Oua naa ke kākā, Fakaabaaba ki hoo tamai mo hoo fa‘e. Bea ne lea, o beheage kiate ia, Eiki, kuou fai eni kotoabe talu eku kei jii. Bea jio ki ai a Jisu mo ofa kiate ia, mo ne behe kiate ia, Koe mea e taha oku ke kei hala ai: ke ke alu, o fakatau aia kotoabe oku aau, bea ke foaki ki he majiva, bea te ke ma‘u ae koloa i he lagi: bea ke ha‘u, o fua ae akau māfajia, mo muimui iate au. Bea nae bubutuu ia i he lea koia, bea alu atu kuo mamahi; he nae lahi ene koloa.

MAAKE 12:25-26

Koeuhi, oka nau ka tuu hake mei he bekia, oku ikai te nau mali, be foaki ke mali; ka oku nau tatau moe kau agelo i he lagi. Bea koeuhi koe toetuu ae bekia, nae ikai te mou lau i he tohi a Mosese, ki he folofola ae Otua kiate ia i he ulu‐akau, o behe, Ko au koe Otua o Ebalahame, bea koe Otua o Aisake, bea koe Otua o Jekobe?

LUKE 6:20-23

Bea tagaki hake eia hono mata ki he ene kau akoga, o ne behe, Oku monuia akimoutolu oku majiva; he oku o moutolu ae buleaga oe Otua. Oku monuia akimoutolu oku fiekaia ni: koeuhi e fakamakona akimoutolu. Oku monuia akimoutolu oku tagi ni: he te mou kata. Oku monuia akimoutolu oka fehia ae kakai kiate kimoutolu, mo faka-mavahe‘i akimoutolu meiate kinautolu, o taukae kiate kimoutolu, bea li kitua ho mou higoa o hage koe kovi, koeuhi koe Foha oe tagata. Mou fiefia i he aho koia, bea hobohobo i he fiefia: vakai, he oku lahi hoo mou totogi i he lagi: he nae fai behe e nau gaahi tamai ki he kau balofita.

LUKE 8:10

Bea behe eia, Kuo tuku ke ilo ekimoutolu ae gaahi mea lilo oe buleaga oe Otua: ka ki he kakai kehe i he gaahi fakatātā; koeuhi ke nau a ka e ikai mamata, bea fanogo ka e ikai ilo.

LUKE 10:20

Kae oua naa fiefia i he mea ni, koeuhi kuo vaivai ae kau laumalie kiate kimoutolu; ka mou fiefia mua koeuhi kuo tohi ho mou higoa i he lagi.

LUKE 10:25-28

Bea vakai, nae tuu hake ae akonaki i he fono, o ahiahi kiate ia, o behe, Eiki, koeha teu fai ke ma‘u ai ae moui taegata? Bea ne behe kiate ia, Koeha kuo tohi i he fono? oku fefe hao lau? Bea lea ia, o ne beheage, Ke ke ofa kia Jihova ko ho Otua aki ho loto kotoa, mo ho laumalie kotoa, mo ho atamai kofoa; bea ki ho kaugaabi, o hage be ko koe. Bea behe eia kiate ia, Kuo ke lea totonu: fai eni, bea te ke moui.

LUKE 12:31-34

Kae kumi mua akimoutolu ki he buleaga oe Otua: bea e fakalahi aki kiate kimoutolu ae gaahi mea ni kotoabe. Ae faga sibi jii, oua e manavahe: he koe finagalo lelei o hoo mou Tamai ke foaki ae buleaga kiate kimoutolu. Fakatau atu aia oku mou ma‘u, bea faa foaki; tokonaki maa moutolu ae gaahi kato e ikai fakaaau ke motua, koe koloa i he lagi e ikai oji, bea e ikai ofi ki ai ha kaihaa, be fakabobo ia e he ane. He koe botu oku i ai hoo mou koloa, e i ai foki mo ho mou loto.

LUKE 15:7

Oku ou tala atu kiate kimoutolu, E behe fiki ae fiefia i he lagi o lahi i he fakatomala ae agahala e toko taha, i he agatonu e toko hivagofulu ma toko hiva, oku ikai aoga ke nau fakatomala.

LUKE 16:25-26

Ka nae behe e Ebalahame, Foha, ke ke manatu naa ke ma‘u hoo gaahi mea lelei i hoo moui, bea nae ia Lasalosi foki ae gaahi mea kovi; ka ko eni, oku fiemalie ia, ka kuo ke feiga koe. Kaeumaa eni kotoabe, oku ai ae fuu vanu lahi i he vahaa o kimautolu mo kimoutolu: koia e ikai lava atu akinautolu oku fie alu i heni kiate kimoutolu; bea e ikai faa ha‘u kiate kimautolu akinautolu oku fie ha‘u mei hena.

LUKE 18:16-17

Ka nae ui e Jisu ke nau ha‘u, o ne behe, Tuku be ae tamaiki iki ke ha‘u kiate au, bea oua naa taofi akinautolu: he oku oe kakai behe ae buleaga oe Otua. Koe mooni oku ou tala kiate kimoutolu, Ko ia ia e ikai te ne ma‘u ae buleaga oe Otua o hage koe tamajii jii, e ikai aubito hu ia ki ai.

LUKE 18:18-27

Bea toki fehui ae matābule e taha kiate ia, o behe, Eiki lelei, koeha teu fai keu hoko ai ki he moui taehili? Bea behe e Jisu kiate ia, Koeha kuo ke ui ai au koe lelei? koe toko taha be oku lelei, aia koe Otua. Oku ke ilo ae gaahi fekau, Oua naa ke tono fefine, Oua naa ke fakabo, Oua naa ke kaihaa, Oua naa ke fakamooni loi, Fakaabaaba ki hoo tamai mo hoo fa‘e. Bea behe eia, Kuou fai eni kotoabe talu eku jii. Bea kuo fanogo a Jisu ki he gaahi lea ni, bea ne behe kiate ia, Koe mea e taha oku ke kei hala ai: fakatau aia kotoabe oku aau, o tufaki ki he majiva, bea te ke ma‘u ae koloa i he lagi: bea ke ha‘u, o muimui iate au. Bea kuo fanogo ia ki ai, naa ne mamahi aubito: he nae lahi ene koloa. Bea kuo mamata a Jisu kuo mamahi aubito ia, bea ne behe, E faigataa aubito kiate kinautolu oku koloaia ke hu ki he buleaga oe Otua! He oku faigofua hake ae hu ae kameli i he ava‘i hui, i he hu ae tagata koloaia ki he buleaga oe Otua. Bea ko kinautolu nae fanogo naa nau febeheaki, Bea kohai e moui? Bea behe eia, Koe gaahi mea oku ikai mafai e he tagata, oku mafai ia e he Otua.

LUKE 18:29-30

Bea ne behe kiate kinautolu, Koe mooni oku ou tala atu kiate kimoutolu, Oku ikai ha tagata kuo liaki eia ae fale, be ae mātua, be koe gaahi kaiga, be koe unoho, be ae fānau, koeuhi koe buleaga oe Otua, Ka te ne ma‘u o lahi aubito hake i he moui ni, bea i he mama e ha‘u ae moui taegata.

LUKE 23:42-43

Bea behe eia kia Jisu, Eiki ke ke manatu‘i au, oka ke ka hoko ki ho buleaga. Bea beheage e Jisu kiate ia, Oku ou tala mooni kiate koe, Te ta i Bala-taisi mo au he aho ni.

JONE 1:51

Bea tala eia kiate ia, Koe mooni, koe mooni, oku ou tala atu kiate kimoutolu, Te mou mamata amui ki he lagi kuo matagaki, bea moe kau agelo ae Otua oku alu hake mo alu hifo ki he Foha oe tagata.

JONE 3:3-6

Bea lea a Jisu, o beheage kiate ia, Koe mooni, koe mooni, oku ou tala kiate koe, Kabau e ikai fanau‘i foou ha tagata, e ikai aubito mamata ia ki he buleaga oe Otua. Bea behe e Nikotimasi kiate ia, E faa fanau‘i fefe‘i ae tagata oku motua? e toe faa hu ia ki he manāva o ene fa‘e, bea fanau‘i? Bea behe e Jisu, Koe mooni, koe mooni, oku ou tala kiate koe, Kabau e ikai fanau‘i ae tagata i he vai bea moe Laumalie, e ikai aubito faa hu ia ki he buleaga oe Otua. Ko ia kuo fanau‘i i he kakano, koe kakano ia; bea ko ia kuo fanau‘i i he Laumalie, koe laumalie ia.

JONE 3:12-16

Kabau oku ikai te mou tui i he eku tala kiate kimoutolu ae mea oe mamani, e fefe hoo mou tui, o kabau teu tala kiate kimoutolu ae mea oe lagi? Bea oku heeki ai alu hake ha tagata ki he lagi, ka ko ia be nae alu hifo mei he lagi, ae Foha oe tagata aia oku i he lagi. Bea hage nae hiki hake e Mosese ae gata i he toafa, e behe hono hiki ae Foha oe tagata ki oluga: Koeuhi ko ia kotoabe oku tui kiate ia ke oua naa auha ia, kae ma‘u ae moui taegata. He nae ofa behe ae Otua ki mamani, naa ne foaki hono Alo be taha nae fakatubu, koeuhi ko ia kotoabe e tui kiate ia ke oua naa auha, kae ma‘u ae moui taegata.

JONE 3:36

Ko ia oku tui ki he Alo, oku ne ma‘u ae moui taegata: bea ko ia oku ikai tui ki he Alo, e ikai te ne mamata ki he moui; ka oku nofo be kiate ia ae houhau oe Otua.

JONE 4:14

Ka ko ia e inu i he vai teu foaki kiate ia, e ikai aubito toe fieinu ia; ka koe vai teu foaki kiate ia e iate ia koe matavai mabunobuna hake ki he moui taegata.

JONE 5:24

Koe mooni, koe mooni, oku ou tala kiate kimoutolu, Ko ia oku fanogo ki he eku lea, o tui kiate ia naa ne fekau au, oku iate ia ae moui taegata, bea e ikai fakamalaia ia; ka kuo hao mei he mate ki he moui.

JONE 5:28-29

Oua te mou ofo ai: he oku ha‘u ae aho, e fanogo ai ki hono le‘o akinautolu kotoabe oku i he gaahi tanuaga, Bea te nau alu atu; ko kinautolu nae fai lelei, ki he toetuu oe moui; mo kinautolu nae fai kovi, ki he toetuu oe fakamalaia.

JONE 5:39

Oku mou kumi lahi i he gaahi Tohi tabu koeuhi oku mou amanaki ke ma‘u ai ae moui taegata: bea koia ia oku fakamooni kiate au.

JONE 6:27

Oua e gaue ki he mea kai oku auha, ka ki he mea kai oku tologa ki he moui taegata, aia e foaki e he Foha oe tagata kiate kimoutolu: he kuo fakailoga ia e he Otua koe Tamai.

JONE 6:40

Bea koe finagalo eni o la naa ne fekau au, koeuhi ko ia fulibe oku mamata ki he Alo, bea tui kiate ia, ke ne ma‘u ae moui taegata; bea teu fokotuu ia i he aho fakamui.

JONE 6:47

Koe mooni, koe mooni, oku ou tala kiate kimoutolu, Ko ia oku tui kiate au, oku iate ia ae moui taegata.

JONE 6:51

Ko au koe ma moui kuo alu hifo mei he lagi: kabau e kai e ha tagata ae ma ni, e moui taegata ia: bea koe ma oku ou foaki ko hoku jino, aia teu foaki ke moui ai a mamani.

JONE 6:54

Ko ia oku ne kai hoku jino, mo inu hoku toto, oku iate ia ae moui taegata; bea teu fokotuu ia i he aho fakamui.

JONE 6:68

Bea leaage a Saimone Bita kiate ia, Eiki, te mau alu ki ahai? oku iate koe ae gaahi lea oe moui taegata.

JONE 10:28

Bea oku ou foaki kiate kinautolu ae moui taegata; bea e ikai aubito te nau auha, be e ikai ha taha te ne hamuji akinautolu mei hoku nima.

JONE 11:25-27

Bea talaage e Jisu kiate ia, Ko au koe toetuu, moe moui: ko ia oku tui kiate au, ka ne mate ia, e moui be ia: Bea ko ia oku moui mo tui kiate au, e ikai aubito mate ia. Oku ke tui ki ai? Bea ne behe kiate ia, Io, Eiki: oku ou tui koe Kalaisi akoe, koe Alo oe Otua, aia nae totonu ke ha‘u ki mamani.

JONE 12:25

Ko ia oku ofa ki he ene moui, e mole ia iate ia; bea ko ia oku fehia ki he ene moui i he mamani, te ne ma‘u ia ki he moui taegata.

JONE 14:2-3

I he fale o eku Tamai oku ai ae gaahi nofoaga oku lahi: ka ne ikai, behe, kuou tala ia kiate kimoutolu. Oku ou alu ke teuteu ha botu moo moutolu. Bea kabau teu alu, o teuteu ha botu moo moutolu, teu toe ha‘u, o ma‘u akimoutolu kiate au; koeuhi koe botu teu i ai, te mou i ai foki.

JONE 17:1-3

Oku lotu a Kalaisi ki he ene Tamai ke ne fakaogoogolelei ia, 6 ke ne fakamoui ene kau abosetolo, 11 ke nau taha be, 17 bea i he mooni, 20 ke ne fakataha akinautolu mo ia, moe kakai tui kehekehe kotoabe, i he moui taegata. NAE lea aki e Jisu ae gaahi lea ni, o haga hake hono fofoga ki he lagi, o ne behe, E Tamai, kuo hokojia ae aho; fakaogoogolelei ho Alo, koeuhi ke fakaogoogolelei koe e ho Alo foki: He kuo ke tuku kiate ia ae bule ki he kakai kotoabe, koeuhi ke ne foaki ae moui taegata kiate kinautolu kotoabe kuo ke foaki kiate ia. Bea ko eni ae moui taegata, ko‘e nau ilo koe koe Otua mooni be taha, mo Jisu Kalaisi, aia naa ke fekau.

JONE 18:36

Bea behe e Jisu, Oku ikai o mamani hoku buleaga; ka ne o mamani hoku buleaga, behe, e tau hoku kakai, ke oua naa atu au ki he kakai Jiu: ka ko eni, oku ikai mei heni hoku buleaga.

KOE GAUE 7:49

Oku behe e he Eiki, Ko hoku nofoa ae lagi, bea ko hoku tuugava‘e a mamani: koeha ae fale te mou laga mooku? bea koeha hoku mālōlōaga?

KOE GAUE 13:48

Bea i he fanogo eni e he kakai Jenitaile, naa nau fiefia, mo fakamaloia ae folofola ae Otua: bea nae tui akinautolu kotoabe nae loto ki he moui taegata.

KOE GAUE 14:22

O na tokoni‘i ae loto oe kau akoga, bea akonaki ke nau tuu ma‘u i he tui, koeuhi kuo tonu ke tau hu ki he buleaga oe Otua i he mamahi lahi.

KOE GAUE 28:31

O ne malaga aki ae buleaga oe Otua, mo ako aki ae gaahi mea oku kau ki he Eiki ko Jisu Kalaisi, i he malohi lahi, bea nae ikai taofi kiate ia e ha toko taha.

LOMA 2:7

Koe moui taegata kiate kinautolu oku kumi ki he ogoogo lelei, moe hakeaki‘i, moe moui taemate, i he fakakukafi mau ai be i he fai lelei:

LOMA 5:21

Koeuhi ke hage koe bule ae agahala o a‘u ki he mate, ke behe ae bule oe ofa i he fakatonuhia o a‘u ki he moui taegata i ho tau Eiki ko Jisu Kalaisi.

LOMA 6:22-23

Ka koeni, i hono fakatauataina akimoutolu mei he agahala, bea hoko koe kau tamaioeiki ki he Otua, kuo ai ho mou fua koe maonioni, bea ko hono gataaga koe moui taegata. He koe totogi oe agahala koe mate; ka koe moui taegata koe foaki ofa ia ae Otua ia Jisu Kalaisi ko ho tau Eiki.

LOMA 10:13

He ko ia ia e ui ki he huafa oe Eiki, e fakamoui ia.

1 KOLINITO 2:9

Kae hage koia kuo tohi, Oku teeki ai mamata e ha mata, be fanogo e ha teliga, bea oku teeki ai hu ki he loto o ha tagata, ae gaahi mea aia oku teuteu e he Otua ma a nautolu oku ofa kiate ia.

1 KOLINITO 15:42-49

Bea oku behe be ae toetuu ae mate. Oku tūtūi ia i he auauha: oku fokotuu hake ia i he tae faa auauha: Oku tūtūi ia i he fakalielia; oku fokotuu ia moe nāunāu: oku tūtūi ia i he vaivai; oku fokotuu ia i he malohi: Oku tūtūi ia koe jino fakakakano; oku fokotuu ia koe jino fakalaumalie. Oku ai ae jino fakakakano, bea oku ai moe jino fakalaumalie. Bea kuo tohi o behe, Koe uluaki tagata ko Atama nae gaohi ia koe laumalie moui; koe Atama fakamui koe laumalie fakamoui. Ka nae ikai muomua aia oku laumalie, ka koia oku fakakakano; kae toki hoko aia oku fakalaumalie. Koe uluaki tagata, oku mei he kelekele, oku kelekeleia: ko hono ua oe tagata, koe Eiki mei he lagi. Hage koe kelekeleia, oku behe be foki akinautolu oku kelekeleia: bea hage koia oku mei he lagi, oku behe be foki akinautolu oku fakalagi. Bea hage koe tau i he tatau oe kelekeleia, te tau ma‘u foki ae tatau o ia oku mei he lagi.

1 KOLINITO 15:50-56

Bea oku ou tala eni, e kaiga, e ikai faa ma‘u e he kakano moe toto ae buleaga oe Otua; bea oku ikai faa ma‘u e he auauha ae tae faa auauha. Vakai, oku ou fakaha ha mea fufu kiate kimoutolu; E ikai te tau mohe kotoabe, ka te tau liliu kotoabe, I he fakafokifa, i he kemo oe mata, i he ba fakamui oe mea lea: koeuhi e ba mai ia, bea e fokotuu hake ai ae mate, o tae faa auauha, bea e liliu ai akitautolu. He kuo bau ke ai e he auauha ni, ae tae faa auauha, bea ke ai e he mate ni ae taemate. Koia, bea ka oji hono ai e he auauha ni ae tae faa auauha, moe ai e he mate ni ae taemate, e toki fakamooni ae lea kuo tohi, Kuo folo hifo ae mate e he malohi. E mate, kofaa hao huhu? E faitoka, kofaa hoo malohi? Koe huhu oe mate koe agahala; bea koe malohi oe agahala koe fono.

2 KOLINITO 4:17-18

He ko ho mau mamahi maamaa ni, aia oku ojigofua, oku fakatubu maa mautolu ae lelei oku lahi hake faka-manavahe aubito aubito bea mamafa mo taegata; Kae ikai i he e mau jiofia ae gaahi mea oku ha mai, ka koe gaahi mea oku ikai ha mai: he koe gaahi mea oku ha mai, oku ojigofua; ka koe gaahi mea oku ikai ha mai, oku taegata ia.

2 KOLINITO 5:1-2

HE oku mau ilo oka veteki ho mau fale kelekele, koe fale fehikitaki ni, oku ai ho mau fale mei he Otua, koe fale nae ikai gaohi e he nima, oku taegata, i he lagi. He oku mau oi i heni, o holi lahi ke mau kofu aki ho mau fale aia oku mei he lagi:

2 KOLINITO 5:8

Oku mau loto toa, bea holi ke hiki mu‘a mei he jino, ka mau nonofo moe Eiki:

2 KOLINITO 12:2-4

I he ta‘u e hogofulu ma fa nai kuo hili, neu ilo ha tagata nae ia Kalaisi, (be nae i he jino ia, oku ikai teu ilo; be nae ikai i he jino, oku ikai teu ilo: oku ilo e he Otua;) nae o hake ia ki hono tolu oe lagi. Bea neu ilo ae tagata koia, (be nae i he jino, be nae ikai i he jino, oku ikai teu ilo: oku ilo e he Otua;) Koeuhi nae o hake ia ki Balataisi, o ne fanogo ki he gaahi lea tae faa lea aki, aia oku ikai gofua ke lea aki e ha tagata.

KAKAI KALETIA 6:7-8

Oua naa kākā‘i akimoutolu; oku ikai faa kākā‘i ae Otua: he koia oku tūtūi e he tagata, koia te ne utu foki. He ko ia oku tūtūi ki hono kakano, te ne utu i he kakano ae auha; ka ko ia oku tūtūi ki he Laumalie, te ne utu i he Laumalie ae moui taegata.

KAKAI EFESO 1:3

Fakafetai ki he Otua koe Tamai a ho tau Eiki ko Jisu Kalaisi, aia kuo ne tabuaki aki akitautolu ae gaahi tabuaki fakalaumalie kotoabe i he gaahi botu fakalagi ia Kalaisi:

KAKAI EFESO 2:19

Bea koeni, oku ikai ai koe kau muli moe kau aunofo akimoutolu, ka koe kauga kolo moe kaiga maonioni, bea moe fale oe Otua.

FILIBAI 1:21-23

He koe moui kiate au ko Kalaisi ia, ka e aoga lahi ae mate. Bea kabau teu moui i he jino, ko hono fua eni o eku gaue: ka oku ikai teu iloa aia teu fili ki ai. He oku efihia au i he mea e ua, oku ou holi ke alu, keu ia Kalaisi; aia oku lelei lahi aubito:

FILIBAI 3:20-21

He oku i he lagi ho tau kolo; aia oku tau amanaki mei ai foki ae Fakamoui, koe Eiki ko Jisu Kalaisi: Aia te ne fakafoou ho tau jino kovi ni, o fakatatau ia ki he jino o hono nāunāu, i he malohi koia aia oku ne mafai ai ke fakamoulaloa‘i ae gaahi mea kotoabe kiate ia.

KOLOSE 1:13

Aia kuo ne fakamoui akitautolu mei he malohi oe bouli, bea kuo ne hiki akitautolu ki he buleaga o hono Alo ofaaga:

KOLOSE 3:2

Mou faa tokaga ki he gaahi mea i oluga, kae ikai ki he gaahi mea i mamani.

1 TESALONIKA 2:12

Koeuhi ke mou aeva o tāu moe Otua, aia kuo ne ui akimoutolu ki hono buleaga mo hono nāunāu.

2 TESALONIKA 1:7

Ka kiate kimoutolu oku mamahi, koe fiemalie mo kimautolu, oka fakaha mai ae Eiki ko Jisu mei he lagi mo ene kau agelo malohi,

1 TIMOTE 1:16-17

Ka koe mea ni naaku ma‘u ai ae aloofa, koeuhi ke fakaha atu e Jisu Kalaisi iate au, koe fugani, ae kataki ofa kotoabe, bea keu hoko koe fakai-loga kiate kinautolu e tui kiate ia amui ki he moui taegata. Bea koeni, ke i he Tu‘i i mu‘a i mu‘a, mo taemate, mo tae ha mai, ki he Otua boto taha be, ae fakaabaaba moe ogoogo lelei o taegata bea taegata. Emeni.

1 TIMOTE 4:8

He oku jii hono aoga oe gaue ki he jino: ka koe aga faka‐Otua oku aoga ia ki he mea kotoabe, oku i ai ae talaofa oe moui ko eni, bea mo ia e hoko mai.

1 TIMOTE 6:7

He nae ikai te tau omi ha mea ki he mamani, bea kuo bau e ikai te tau faa ave ai ha mea.

1 TIMOTE 6:12

Tau ae tau lelei oe tui, buke ke mau ae moui taegata, aia kuo ui foki koe ki ai, bea kuo ke fakaha ae fakamooni lelei i he ao oe fakamooni toko lahi.

1 TIMOTE 6:18-19

Ke nau fai lelei, ke lahi e nau gaahi gaue lelei, o fie tufaki, o aga fie tokoni; Bea nau tokonaki maa nautolu ae tuuga lelei ki he kuoga e hoko, koeuhi ke nau buke ki he moui taegata.

2 TIMOTE 1:10

Ka kuo ha eni i he fakaha a ho tau Fakamoui ko Jisu Kalaisi, aia kuo ne ikuna ae mate, bea kuo ne fakaha i he māma ae moui moe taemate i he ogoogolelei:

2 TIMOTE 4:18

Bea e fakahaofi au e he Eiki mei he gaue kovi kotoabe, bea te ne fakamoui o a‘u ki hono buleaga i he lagi: ke iate ia ae ogoogo lelei o taegata bea taegata. Emeni.

TAITUSI 1:2

I he amanaki lelei ki he moui taegata, aia nae fakailo e he Otua, aia oku ikai aubito loi, i he teeki ai tuu a mamani;

TAITUSI 3:7

Koeuhi i he fakatonuhia akitautolu i he ene ofa, e gaohi ai akitautolu koe fānau hoko, o tāu moe amanaki lelei, ki he moui taegata.

HEBELU 1:8

Ka ki he Alo, oku ne behe, E Otua, ko ho nofoaga oku lauikuoga bea taegata: koe tokotoko o ho buleaga koe tokotoko maonioni ia.

HEBELU 4:9

Koia aoku kei toe ae mālōlōaga faka-sabate ki he kakai ae Otua.

HEBELU 5:9

Bea kuo fakahaohaoa ia, bea ne hoko koe tubuaga oe moui taegata kiate kinautolu kotoabe oku talagofua kiate ia;

HEBELU 9:23-24

Koia nae totonu ai ke fakamaa aki eni ae gaahi fakatātā oe gaahi mea i he lagi; ka koe gaahi mea i he lagi aki ae gaahi feilaulau oku lelei lahi hake. He nae ikai hu a Kalaisi ki he botu tabu nae gaohi aki ae nima, aia koe fakatātā be ki he mooni; ka ki he loto lagi, ke ne fakaha eni ia i he ao oe Otua koeuhi ko kitautolu:

HEBELU 11:16

Ka ko eni oku nau holi ki he fonua lelei lahi, aia oku i he lagi: koia kuo ikai ma ae Otua i hono ui ia ko ho nau Otua: he kuo ne tenteu ae kolo moo nautolu.

HEBELU 12:22-23

Ka kuo mou hoko ni ki he mouga ko Saione, ki he kolo oe Otua moui, ki he Jelusalema mei he lagi, bea ki he fakataha oe kau agelo toko lahi taefaalaua, Ki he fakatahaaga lahi, bea ki he jiaji oe uluaki fanau, aia kuo tohi i he lagi, bea ki he Otua koe fakamāu oe kakai kotoabe, bea ki he gaahi laumalie oe kau tagata agatonu kuo fakahaohaoa,

HEBELU 13:14

He oku ikai ma‘u ekitautolu i heni ha kolo e tuu mau, ka oku tau kumi ki ha taha e hoko.

1 BITA 1:4

Ki ha tofia taefaaauha, bea taeuli, o taefaamae, oku tauhi‘i i he lagi maa tautolu,

1 BITA 3:22

Aia kuo alu ki loto lagi, bea oku ne i he nima toomatau oe Otua; kuo fakamoulaloa kiate ia ae kau agelo moe gaahi bule moe gaahi malohi.

A BITA 1:10-11

Koia, e kaiga, ke ajili ai hoo mou fai feiga ke fakatuu mau ho mou ui mo ho mou fili: he kabau te mou fai ae gaahi mea ni, e ikai aubito te mou higa: He koia e tuku ai kiate kimoutolu o lahi aubito ae huaga ki he buleaga taegata o ho tau Eiki moe Fakamoui ko Jisu Kalaisi.

A BITA 3:13

Ka oku tau amanaki ki he gaahi lagi foou moe fonua foou, aia oku nofo ai ae maonioni, o fakatatau ki he ene talaofa.

A JONE 1:1-2

KOIA nae i ai talu mei he kamataaga, aia naa mau ogo‘i, bea mamata ki ai aki ho mau mata, bea mau vakai bau ki ai, bea ala ki ai ho mau nima, ki he Folofola oe moui; (He nae fakaha ae moui, bea naa mau mamata, bea fakamooni, mo fakaha kiate kimoutolu ae moui taegata koia, aia nae i he Tamai, bea fakaha mai kiate kimautolu;)

A JONE 2:17

Bea oku moleage a mamani, bea moe holi o ia: ka ko ia oku ne fai ae finagalo oe Otua, oku nofo mau ia o taegata.

A JONE 2:25

Bea ko eni ae talaofa, aia kuo ne talaofa ai kiate kitautolu, koe moui taegata.

A JONE 3:2

E kaiga ofeina, ko eni koe fānau ae Otua akitautolu, bea oku teeki ai ha mai be te tau hoko koeha: ka oku tau ilo, oka ha mai ia, te tau tatau be mo ia; he te tau mamata totonu kiate ia.

A JONE 5:11-13

Bea ko eni ae fakamooni, kuo foaki e he Otua ae moui taegata kiate kitautolu, bea koe moui ni oku i hono Alo. Ko ia oku ne ma‘u ae Alo, oku ne ma‘u moe moui; bea ko ia oku ikai te ne ma‘u ae Alo oe Otua, oku ikai te ne ma‘u ae moui. Kuou tohi ae gaahi mea ni kiate kimoutolu oku tui ki he huafa oe Alo oe Otua, koeuhi ke mou ilo oku a moutolu ae moui taegata, bea ke mou tui ki he huafa oe Alo oe Otua.

A JONE 5:20

Bea oku tau ilo kuo ha‘u ae Alo oe Otua, bea kuo ne foaki ae ilo kiate kitautolu, ke tau ilo‘i ia aia oku mooni, bea oku tau iate ia oku mooni, i hono Alo ko Jisu Kalaisi. Ko eni ae Otua mooni, moe moui taegata.

JUTE 1:21

O tauhi‘i akimoutolu i he ofa ae Otua, mo amanaki ki he ofa mataataatā be a ho tau Eiki ko Jisu Kalaisi ki he moui taegata.

FAKAHA 2:7

Ko ia ia oku ai ae teliga, ke fakafanogo ia ki he folofola ae Laumalie ki he gaahi jiaji; Ko ia ia te ne ikuna, teu foaki ki ai ke kai mei he akau oe moui, aia oku i he lotolotoga oe Balataisi oe Otua.

FAKAHA 3:5

Ko ia ia e ikuna, ko ia e fakakofu aki ae kofu hinehina; bea e ikai teu tamate‘i hono higoa mei he tohi oe moui, ka teu fakaha hono higoa i he ao o eku Tamai, bea moe ao o ene kau agelo.

FAKAHA 3:21

Ko ia ia e ikuna, teu foaki ki ai ke nofo mo au i hoku nofoa fakaeieiki, o hage foki ko eku ikuna, beau nofo mo eku Tamai i hono nofoa fakaeieiki.

FAKAHA 4:1-4

BEA hili eni, neu mamata, bea vakai, kuo fakaava ae mataba i he lagi: bea koe uluaki le‘o aia neu ogo‘i nae hage koe mea lea oku lea kiate au; bea ne behe mai, Ha‘u ki oluga ni, bea teu fakaha kiate koe ae gaahi mea oku totonu ke hoko a mui. Bea fakafokifabe kuou i he Laumalie: bea vakai, ne tuu ae nofoa fakaeieiki i he lagi, bea nofo ae toko taha i he nofoa fakaeieiki. Bea ko ia nae nofo ai nae matamata lelei o hage koe maka koe jasiba moe satino; bea nae takatakai ae nofoa fakaeieiki e he umata, nae ha mai o hage koe emalata. Bea nae tuu takatakai i he nofoa fakaeieiki oe nofoa e uofulu ma fa: bea neu mamata oku nofo i he gaahi nofoa ae mātua e toko uofulu ma toko fa, kuo kofu aki ae kofu hinehina; bea nae ai i ho nau ulu ae gaahi bale koula.

FAKAHA 4:5-8

Bea nae ba mai mei he nofoa fakaeieiki ae uhila moe mana moe gaahi le‘o: bea nae ulo ae māma afi e fitu i he mu‘a nofoa fakaeieiki, aia koe Laumalie e Fitu oe Otua. Bea nae i he mu‘a nofoa fakaeieiki ae tahi jioata o hage koe kilisitala: bea nae i he haohaoga oe nofoa fakaeieiki, bea tuu takatakai i he nofoa fakaeieiki, ae faahiga mea moui e fa, kuo fonu i he gaahi foi mata i ao bea mo tua. Bea koe uluaki mea moui nae hage koe laione, ko hono ua oe mea moui nae hage koe bulu, ko hono tolu oe mea moui nae mata tatau moe tagata, bea ko hono fa oe mea moui nae hage ko ha ikale oku buna. Bea koe mea moui e fa naa nau taki ono ae kabakau; bea naa nau bito i loto i he gaahi foi mata: bea oku ikai te nau mālōlō i he aho be i he bo, kae behe be, Maonioni, maonioni, maonioni, e Eiki, koe Otua Mafimafi, aia nae i ai, bea oku i ai ni, bea e i ai.

FAKAHA 4:9-11

Bea i he atu e he gaahi mea moui koia ae fakaabaaba moe ogoogo lelei moe fakafetai kiate ia oku nofo i he nofoa fakaeieiki, aia oku moui o lauikuoga bea taegata, Nae fakafoohifo ae mātua e toko uofulu ma toko fa i he ao o ia oku nofo i he nofoa fakaeieiki, o nau hu kiate ia oku moui o lauikuoga bea taegata, bea naa nau li ho nau gaahi bale i he mu‘a nofoa fakaeieiki, mo nau behe, Oku tāu mo koe, e Eiki, ke ke ma‘u ae fakaabaaba moe ogoogo lelei moe mafimafi: he kuo ke fakatubu ae gaahi mea kotoabe, bea nae gaohi ia bea oku kei ai ni, i hoo finagalo be koe ki ai.

FAKAHA 5:10-11

Bea kuo ke gaohi akinautolu koe gaahi tu‘i moe kau taulaeiki ki ho mau Otua: bea te nau bule i he mama. Bea neu vakai, beau fanogo ki he le‘o oe kau agelo toko lahi nae tuu takatakai i he nofoa fakaeieiki moe gaahi mea moui moe kau mātua: bea ko ho nau lau koe gaahi toko mano lau‘i gaahi mano, moe gaahi toko afe lau‘i gaahi toko afe;

FAKAHA 7:9-12

Bea hili eni, naaku mamata, bea vakai, koe fuu kakai aia kuo ikai faa lau e ha taha, mei he buleaga, moe faahiga, moe kakai, moe lea kotoabe, naa nau tutuu i he mu‘a nofoa fakaeieiki, bea i he ao oe Lami, kuo nau kofu aki ae gaahi kofu hinehina tōtōlōfa, moe vaa boga i ho nau nima; Bea naa nau kalaga aki ae le‘o lahi, o behe, Oku mei ho tau Otua oku nofo i he nofoa fakaeieiki, bea moe Lami, ae fakamoui. Bea nae tutuu takatakai ae kau agelo kotoabe i he nofoa fakaeieiki, bea i he kau mātua moe mea moui e fa, bea naa nau fakafoohifo ho nau mata i he mu‘a nofoa fakaeieiki, o hu ki he Otua, O nau behe, Emeni: Ke i ho tau Otua o taegata bea taegata ae fakafetai, moe ogoogo lelei, moe boto, moe fakamalo, moe fakaabaaba, moe mafimafi, moe malohi. Emeni.

FAKAHA 7:15-17

Koia ai oku nau i he mu‘a nofoa fakaeieiki oe Otua, o tauhi ia i he aho moe bo i hono fale tabu: bea ko ia oku nofo i he nofoa fakaeieiki, e nofo ia iate kinautolu. E ikai te nau toe fiekaia, be toe fieinua; bea e ikai te nau laaina, be buhegia. He koe Lami oku i he haohaoga oe nofoa fakaeieiki te ne fafaga‘i akinautolu, bea tataki akinautolu ki he gaahi matavai moui; bea e holoholo e he Otua ae loimata kotoabe mei ho nau mata.

FAKAHA 11:19

Bea nae fakaava ae fale tabu oe Otua i he lagi, bea nae ha mai i hono fale tabu ae buha o ene fuakava: bea nae ai ae gaahi uhila, moe gaahi le‘o, moe gaahi mana, moe mofuike, moe uha maka lahi.

FAKAHA 12:7-8

Bea nae fai ae tau i he lagi: ko Maikeli mo ene kau agelo naa nau tau‘i ae fuu gata; bea nae tau ae fuu gata mo ene kau agelo. Ka nae ikai te nau ikuna; bea nae ikai kei ilo ha nau botu i he lagi.

FAKAHA 19:9

Bea ne behe mai kiate au, Tohi, Oku monuia akinautolu kuo ui ki he katoaga oe taane oe Lami. Bea ne behe mai kiate au, Koe gaahi lea mooni eni mei he Otua.

FAKAHA 20:11

Bea neu mamata ki he nofoa fakaeieiki oku lahi bea hinehina, mo ia nae nofo ai, aia nae buna mei hono ao ae fonua moe lagi; bea nae ikai ilo ha botu ki ai.

FAKAHA 21:1-4

BEA neu mamata ki he lagi foou moe fonua foou: he kuo mole atu ae uluaki lagi moe uluaki fonua: bea nae ikai kei i ai ha tahi. Bea ko au Jone, neu mamata ki he kolo maonioni, ko Jelusalema foou, oku alu hifo mei he Otua i he lagi, kuo teuteu o hage ha taahine kuo teu ki hono eiki taane. Bea neu fanogo ki he le‘o lahi mei he lagi, oku behe, Vakai, koe fale fehikitaki oe Otua oku i he kakai, bea e nofo ia mo kinautolu; bea te nau hoko ko hono kakai, bea e iate kinautolu ae Otua, ko ho nau Otua. Bea e holoholo e he Otua ae loimata kotoabe mei ho nau mata; bea e ikai kei ai ha mate, be ha ogojia, be ha tagi, bea e ikai kei ai ha mamahi: he kuo mole atu ae gaahi mea mu‘a.

FAKAHA 21:5-9

Bea ko ia nae nofo i he nofoa fakaeieiki nae behe eia, Vakai, oku ou fakafoou ae gaahi mea kotoabe. Bea ne behe mai kiate au, Tohi: he oku mooni mo totonu ae gaahi lea ni. Bea ne behe mai kiate au, Kuo fai ia. Ko au koe Alifa mo Omeka, koe kamataaga moe gataaga. Teu foaki taetotogi mei he matavai moui kiate ia oku fieinu. Ko ia ia e ikuna, e ma‘u eia ae gaahi mea kotoabe; bea teu hoko ko hono Otua, bea e hoko ia ko hoku foha. Ka koe loto foi, moe taetui, moe fakalielia, moe kau fakabo, moe kau feauaki, moe kau fiemana, moe kau tauhi tamabua, moe loi kotoabe, ko ho nau tofia oku i he ano oku vela i he afi moe sulifa: aia koe mate agaua. Bea koe toko taha i he agelo e toko fitu, akinautolu nae i ai ae hina e fitu kuo fonu i he malaia fakamui e fitu, nae ha‘u kiate au, o lea mai kiate au, mo behe, Ha‘u ki heni, teu fakaha kiate koe ae taahine, koe unoho oe Lami.

FAKAHA 21:10-14

Bea nae āvea au i he laumalie ki ha mouga lahi mo maoluga, o ne fakaha kiate au ae kolo lahi koia, ae Jelusalema maonioni, oku alu hifo mei loto lagi mei he Otua, Kuo i ai ae nāunāu oe Otua: bea ko hono māma nae tatau moe maka koloa mahuiga lahi aubito, io, o hage koe maka koe jasiba, oku ajinijini o hage koe kilisitala; Bea nae ai hono a nae lahi mo maoluga, bea nae hogofulu ma ua hono gaahi mataba, bea nae i he gaahi mataba ae agelo e toko hogofulu ma toko ua, bea nae tohi i ai ae higoa, aia koe higoa oe faahiga e hogofulu ma ua oe fānau a Isileli: Nae tolu ae mataba ki he botu hahake; nae tolu ae mataba ki he botu tokelau; nae tolu ae mataba ki he botu toga; nae tolu ae mataba ki he botu luluga. Bea koe a oe kolo, nae hogofulu ma ua hono gaahi tuuga, bea nae i ai ae higoa ae abosetolo e toko hogofulu ma toko ua oe Lami.

FAKAHA 21:15-21

Bea ko ia naa ne talanoa mai kiate au, naa ne ma‘u ae vaa kaho koula, ke fuofua aki ae kolo, mo hono gaahi mataba, mo hono a. Bea oku taba fa tatau be ae kolo, bea oku tatau hono loloa mo hono māukubu: bea ne fuofua aki ae vaa kaho ae kolo, koe maile e taha afe moe nimageau. Ko hono loloa mo hono māukubu mo hono maoluga oku tatau be. Bea nae fuofua ae a, koe kiubite e teau ma fagofulu ma fa, i he fuofua oe tagata, aia, koe agelo. Bea nae laga aki a hono a ae jasiba: bea koe kolo koe koula haohaoa, o hage ha jioata ajinijini. Bea koe gaahi tuuga oe a oe kolo, nae teuteu aki ia ae maka koloa kehekehe kotoabe. Koe uluaki tuuga, koe jasiba; ko hono ua, koe safaia; ko hono tolu, koe kalisitone; ko hono fa, koe emalata; Ko hono nima, koe satoniki; ko hono ono, koe satio; ko hono fitu, koe kalisolaite; ko hono valu, koe belili; ko hono hiva, koe tobasi; ko hono hogofulu, koe kelaisabaso; ko hono hogofulu ma taha, koe jasini; ko hono hogofulu ma ua, koe ametisi. Bea ko hono mataba e hogofulu ma ua, koe mataitofe e hogofulu ma ua; nae taki taha be ae mataitofe i he mataba: bea koe hala lahi oe kolo, koe koula haohaoa, o hage ha jioata ajinijini.

FAKAHA 21:22-27

Bea nae ikai teu mamata i ai ki ha fale tabu: he ko hono fale tabu oona ae Eiki koe Otua Mafimafi bea moe Lami. Bea nae ikai aoga ae laa ki he kolo, be koe mahina, ke ulo i ai: ke oku fakamāma ia e he nāunāu oe Otua, bea koe Lami, ko hono māma ia oona. Bea koe gaahi buleaga o kinautolu e fakamoui te nau aeva i hono māma: bea oku omi ki ai e he gaahi tu‘i o mamani a ho nau nāunāu moe fakaabaaba. Bea e ikai tabuni a hono gaahi mataba i he aho; he koeuhi e ikai i ai ha bo. Bea te nau omi ki ai ae nāunāu moe fakaabaaba oe gaahi buleaga. Bea e ikai aubito hu ki ai ha mea oku fakauli, be fai fakalielia, be loi: ka ko kinautolu be oku tohi i he tohi oe moui ae Lami.

FAKAHA 22:1-5

BEA naa ne fakaha kiate au ae vaitafe maa oe vai moui, asinisini o hage koe kilisitala, bea oku ha‘u mei he afioaga oe Otua moe Lami. I he loto hala lahi o ia, bea i hono kau vai fakatouoji, nae i ai ae akau oe moui, nae tubu ai ae fua kehekehe e hogofulu ma ua, bea fua ia i he mahina kotoabe: bea ko hono louakau, koe mea fakamoui oe gaahi buleaga. Bea e ikai kei ai ha malaia: he koe afioaga oe Otua moe Lami e tuu i ai; bea e tauhi ia e he ene kau tamaioeiki: Bea te nau mamata ki hono fofoga; bea e i ho nau foi la‘e a hono huafa. Bea e ikai i ai ha bo; bea oku ikai aoga ki ai ha māma, be koe ulo oe laa; he oku fakamāmagia akinautolu e he Eiki koe Otua: bea te nau bule o taegata bea taegata.

FAKAHA 22:14

Oku monuia akinautolu oku fai ene gaahi fekau, koeuhi ke gofua kiate kinautolu ae akau oe moui, bea nau hu i he gaahi mataba ki he kolo.

FAKAHA 22:17

Bea oku behe e he Laumalie moe taahine, Ha‘u. Bea ke behe mo ia oku ne fanogo, Ha‘u. Bea mo ia oku fieinua, ke ha‘u ia. Bea ko ia oku loto ki ai, ke ne too taetotogi eia ae vai oe moui.

Tongan - Fakatonga - TO

TON1884 - Koe Tohi Tabu Katoa - 1884

This translation update has been dedicated to the Public Domain
https://bibles.org/bible/25210406001d9aae-01/GEN.1/
Languages are made available to you by www.ipedge.net